DILI, Timor-Leste – 30 Setembru 2025 – Timor-Leste nia ekonomia sa’e 4,1% iha tinan 2024, ritmu ida ne’ebé lais liu iha tinan hirak ikus ne’e. Enkuantu kreximentu kontinua iha 2025, atu sustenta momentum ida-ne’e no garante prosperidade ba tempu naruk sei ezije reforma sira hodi hametin governasaun ba rai, hamenus dependénsia ba levantamentu sira hosi Fundu Petrolíferu, habelar reseita doméstika sira, no hadi’a efisiénsia hosi despeza públika.
Edisaun Setembru 2025 hosi Banku Mundiál nia Relatóriu Ekonómiku Timor-Leste—”Rai Oportunidade: Oinsá Administrasaun Rai Bele Halo Transformasaun Ekonómiku Timor-Leste nian”—ezamina oinsá governasaun rai nian influensia Timor-Leste nia dezenvolvimentu.
Análize hetan katak administrasaun rai ne’ebé fragmentadu kria bareira sistemátiku sira ba kreximentu inkluzivu, maski durante períodu sira espansaun ekonómika nian. Progresu signifikante halo ona hodi estabelese fundasaun legál sira ba sistema administrasaun rai modernu ida, maibé dezafiu implementasaun sira kontinua limita dezenvolvimentu. Lisaun internasionál sira hosi Ruanda no Indonézia hatudu oinsá reforma sistemátiku ba rai bele hasa’e produtividade no reseita sira.
“Rai nu’udar rikusoin ne’ebé folin boot liu Timor-Leste nian,” dehan David Freedman, Reprezentante Rezidente Grupu Banku Mundiál nian ba Timor-Leste. “Sistema titulasaun ba rai ne’ebé efisiente, ho direitu ba rai ne’ebé seguru no justu, bele estimula investimentu privadu, kria empregu barak liután, hasa’e kreximentu, no ajuda hamenus kiak.”
Atu enkoraja investimentu no hasa’e produtividade nasaun nian, relatóriu ne’e propoin roteiru ida “7 Ps”—Polítika, Protesaun, Planeamentu, Antesedente, Ema, Prosesu sira, no Plataforma. Implementa enkuadramentu ida-ne’e sei loke kreximentu liuhosi hametin direitu ba rai no moderniza administrasaun rai.
Perspetiva Ekonómika Timor-Leste (TLER) maka Banku Mundiál nia publikasaun bianuál prinsipál kona-ba ekonomia nasaun nian. Ida-ne’e fornese análize kona-ba tendénsia no opsaun polítika foin lalais ne’e atu apoia Timor-Leste nia tranzisaun ba reziliénsia, diversifikasaun, no kreximentu inkluzivu.(Banku Mundial)