Deputadu Hakrruk Manifestasaun, Tuir Mai Konteudu Hosi Gen Z

Deputadu Hakrruk Manifestasaun, Tuir Mai Konteudu Hosi Gen Z
September 17, 2025

LATEST NEWS

Deputadu Hakrruk Manifestasaun, Tuir Mai Konteudu Hosi Gen Z

Parlamentu Nasionál, liu husi deklarasaun konjunta bankada CNRT, FRETILIN, PD, KHUNTO no PLP, kompromete atu halo revizaun legislasaun, inklui halakon pensaun mensál vitalisia no lei kona-ba liberdade reuniaun, hanesan resposta ba reklamasaun estudante Universidade Timor Leste (EUTL). Hanesan rezultadu, estudante kompromete atu hapara manifestasaun sira iha Dili, Kinta, 17 Setembru 2025.

To’o loron 17 fulan-setembru tinan 2025, Timor-Leste (koñesidu mós ho naran Timor-Lorosa’e) haree ona protestu sira ne’ebé la’o hela iha kapitál, Dili, ne’ebé lidera liuliu hosi estudante universitáriu sira no ativista foin-sa’e sira.

Konteudu

PARLAMENTU NASIONÁL DEKLARASAUN BANCADA PARLAMENTAR SIRA KONA-BA REKLAMASAUN HUSI ESTUDANTE UNIVERSIDADE TIMOR LESTE (EUTL)

Bankada parlamentár bankada CNRT, FRETILIN, PD, KHUNTO, no PLP, hafoin enkontru ho porta-vós sira hosi manifestantes sira hotu ne’ebé reprezenta asosiasaun estudante universitáriu sira, kompromete atu dezenvolve no promove inisiativa lejizlativa sira hodi:

a) Halakon pensaun mensál vitalisia, revoga no modifika lejislasaun relevante;

b) Halo revizaun ba lei kona-ba liberdade reuniaun no manifestasaun nian;

c) Durante debate kona-ba Orsamentu Jerál Estadu nian, halo diskusaun sériu ho Governu hodi asegura no adapta finansiamentu ba setór produtivu sira.

Hanesan rezultadu husi kompromisu ne’ebé temi ona, EUTL kompromete atu hapara kedas manifestasaun sira.

Halo iha Dili, 17 Setembru 2025

Husi Bankada CNRT:

Husi Bankada FRETILIN:

Husi Bankada PD:

Husi Bankada KHUNTO:

Husi Bankada PLP:

Manifestasaun sira-ne’e, ne’ebé hahú iha loron 15 fulan-Setembru, mosu hosi hirus ne’ebé maka’as tanba planu governu nian hodi sosa SUV luxu foun hamutuk 65 (espesifikamente Toyota Prados) ba membru sira parlamentu nian hanesan parte ida hosi OJE 2025 nian.

Iha nasaun ida ne’ebé kiak liu iha Sudeste Aziátiku, iha ne’ebé estrada barak sei aat hela no servisu públiku sira la hetan finansiamentu, alokasaun ne’e—ne’ebé kalkula ho millaun dolar—hetan krítika hanesan emblemátiku ba korrupsaun no prioridade sira ne’ebé la loos.

15 Setembru 2025 Liu estudante 1,000 hosi universidade oioin halo manifestasaun besik Parlamentu Nasionál iha Díli, hodi ezije atu kansela planu ne’e. Manifestante sira tuda fatuk, estraga sasán sira, no hasoru malu ho polísia, ne’ebé hatán ho gás lakrimojéniu. Laiha kanek boot sira ne’ebé maka relata inisialmente.

16 Setembru 2025 Protestu sira aumenta ba loron daruak, ho ema lubun ne’ebé aumenta ba liu 2,000. Manifestante sira sunu roda sira no veíkulu governu nian ida besik parlamentu, hodi hamosu tan soe fatuk no uza gás lakrimojéniu. Kanek oioin akontese, inklui entre estudante sira. Partidu opozisaun sira (ezemplu, Kongresu Nasionál ba Rekonstrusaun Timorense, Partidu Demokrátiku) kompromete atu dudu reversaun, hodi bolu sosa ne’e kontrariu ho interese públiku.

17 Setembru 2025 Loron datoluk protestu sira nian akontese, ho ativista sira ne’ebé promete atu kontinua to’o planu ne’e formalmente anula. Primeiru-ministru Xanana Gusmão insisti ba la-violénsia, enkuantu Prezidente José Ramos-Horta afirma katak sei “laiha toleránsia” ba violénsia.

Jornalista lokál Ato ‘Lekinawa’ da Costa deskreve ida-ne’e hanesan “levantamentu Jerasaun Z” hasoru korupsaun ne’ebé metin ona, hodi halo paralelu sira ho ativizmu anti-Suharto iha pasadu.

Kontestu no Reasaun sira ne’ebé luan liu

Protestu sira ne’e juventude mak organiza, ho partisipante barak liu husi Universidade Nasional Timor-Leste (UNTL) no instituisaun sira seluk. Spanduk sira ne’ebé hakerek “Hapara Na’ok-teen sira” destaka tema sira anti-korrupsaun nian. Imagen sira hosi mídia sosiál hatudu senáriu kaótiku sira hosi estudante sira ne’ebé halai iha suar hosi gás lakrimojéniu nia leet.

Planu ne’e hetan aprovasaun iha OJE 2025 iha tinan kotuk, maibé presaun ne’ebé aumenta lori parte balun ne’ebé aprova atu fila kotuk. Laiha kanselamentu ofisiál ne’ebé maka fó sai to’o agora, ne’ebé maka hamosu manifestasaun sira ne’ebé maka kontinua.

Kobertura Internasionál: Saída sira hanesan ABC News, The Jakarta Post, no Channel News Asia fó sai ona kona-ba konfrontu sira, hodi fó énfaze ba Timor-Leste nia vulnerabilidade ekonómika hafoin independénsia hosi Indonézia iha tinan 2002. Iha X (uluk Twitter), utilizadór sira fahe vídeo sira kona-ba distúrbiu no mensajen solidariedade nian, ho hashtag sira hanesan #Timor_Leste ka hetan traisaun.

Implikasaun Potensiál sira: Analista sira nota ida-ne’e hanesan hatudu raru ida hosi ativizmu Jerasaun Z nian iha demokrasia joven, ne’ebé maka bele fó presaun ba reforma sira. Maibé, risku sira ba eskalasaun liután sei iha nafatin se ezijénsia sira la hetan.(*)

Share this post:

POLL

Who Will Vote For?

Other

Republican

Democrat

RECENT NEWS

COP 30, The Moment of Truth

COP 30, The Moment of Truth

Tarifa Afeta Amerika no Europa Problema Aimoruk

Tarifa Afeta Amerika no Europa Problema Aimoruk

The ‘relentless years’: ABC has shaken off culture of fear created by external pressure, Hugh Marks tells supporters | Amanda Meade

The ‘relentless years’: ABC has shaken off culture of fear created by external pressure, Hugh Marks tells supporters | Amanda Meade

Dynamic Country URL Go to Country Info Page