Uuministeli wiikwamina niikwankondo ongula yEtiyali owa ti, omwedhi nguka gwaJuli oondando dhomahooli otadhi shuna pevi.
Ngaashi sha kala onkalo ndjiikilile okuza petameko lyomumvo nguka, omahooli oga kala taga lunduluka unene gu uka pombanda kehe omwedhi, sha ikolela komayalulo.
Iikando oyindji oondando odha kala tadhi londo, ihe omwedhi gwa zi ko odha kala ngaashi dha li pomwedhi gwaJunih.
Omahooli otaga shuna pevi okuza nena, nopetolola tayi shuna pevi N$1 omanga odisela tayi shuna pevi noocenta N$4. Minista gwiikwamina noonkondo Mondestus Amutse okwa ti omahooli ohaga lundululuka omwedhi kehe, shoka sha kala tashi ningwa omumvo aguhe nguka.
‘’Iiyethi mbyoka ya thiminike opo omahooli ga shune pevi oyo etompelo, omahooli nago moNamibia ga shunithwe pevi, sha ikolelela komayalulo,” ta fatulula ngaaka.
Ta ti, kutya oondando dhomahooli odha kala tadhi londo molwaashoka oondando dhomahooli inaaga dhindwa nadho odha kala nokulonda koEurope, hoka kwa ikwatelela omatokolo gelundululuko lyomahooli.
“Opo uupyakadhi mbuka wu kandulwe po, otashi ka pula iilongo yaAfrica okumanga uukumwe kumwe okudhinda nokukondolola eyete po lyomahooli shoka tashi ka pula oobiliona ondhindji,’’ ta fatulula ngaaka. Ta gwedha po kutya etokolo ndyoka kali shi epu noita li ningwa pethimbo limwe, ihe ota li ka kwathela egwo pevi lyongushu yondando yomahooli.
Uuministeli owa li wa kumagidha okupitila momushangwa, oomwendhi mbali dha piti kutya, oshigwana nashi kale sha ngungumana nonando oondando dhomahooli tadhi tsikile okulunduluka, kutya ota ga londo nenge ota ga gu pevi.
Nonando uuministeli wiikwankondo niikwamina wa kala tau kumagidha oshigwana shi hulithe po okushingitha omahooli gokoAngola, Aanamibia onkene taya tsikile okundjondjela omahooli moshilongo nokulanditha.
Uuministeli otau kambadhala oku uvitha ko oshigwana kombinga yuupyakadhi omahooli ngoka taga vulu okutula oshilongo moshiponga momukalo goku kaanitha iilonga.
Opolisi oya popi kutya omahooli ngoka taga landithwa moNamibia okuza koAngola, ota ga shunitha oongeshefa dhomahooli moshilongo pevi.
“Aahingi yiihauto otaya tondokele komahooli ngoka oshoka anuwa oge na ombiliha, omanga aashingithi yomahooli moshilongo itaa ya landitha we,” tayi ti ngaaka.
Ta yiti, otayi tsikile okulonga nuundhiginini okumanga mboka taya ka konda oompango dhepangelo.
“Iningwanima mbyoka ohayi holoka unene kiitopolwa yokonooli, unene mbyoka yi li koongamba,” ta yi popi ngaaka.
Ta yi gwedha po kutya kehe ngoka ta longo iilonga mbyoka neshi hulithe po okukaleka ombili nelongelo kumwe moshilongo osho wo okuyanda okushunitha oongeshefa dho mahooli moshilongo monima.
[email protected]